Helsinkis u’m tund ulzõ setmiņ līvõ kīel rǭntõzt.
leb tä’m sī
sīdõ tuoiz pǟlõ kīerõ
Mi’nnõn ä’b ūo mittõ ī’dtõ sīdõ.
sidām vāņkagrūoip
sidām jū’odmõd
sidām klap
sidām ko’l
sidām kuodā
sidām kūora
sidām ladā
sidām kuoț
sidām muskiļd
sidām muskiļd palātõm
sidām nǭ’gõ
sidām sidāmi nǭ’gõ
sidām u’ļļi nǭ’gõ
sidām vitsā
sidām al
Sidām u’m lǟlam mu’rstõ, mu’r pīkstõb sidāmt.
Sidām bukkõrtõb.
Sidām īekõb ne’i, ku rīndad dõ’ržõbõd.
Sidām īekõb ja klopūb sizāl ne’i, ku tulīnõz līb ulzõ.
Sidām likūb un lǟ’b; ku īeb paikõl, si’z rištīng kōgiņ ä’b jelā.
Sidām tõkštõb.
kuldi sidām
pī’emdõ sidām: ku tä’mmõn u’m zǟl
roudi sidām
vizā sidām
jõvāst sidāmõst
pū’dõst sidāmõst
pū’dõ sidāmõks
midēgõst sidām jū’rõ võ’ttõ
sidām jū’rõ lǟ’dõ
sidāmt tijāks repțõ
sidāmt vǭjastõ
Sidām nutāb mīnda sīņõ.
Sidām u’m ne’i ki’bḑi, ne’iku duņtšõks ī’edõb si’zzõl.
Sidām u’m täuž.
Mi’nnõn sidām u’m täuž kurkstõ sǭņõ.
Missõst sidām täuž, siedā sū rõkāndõb.
Ku sidām tǭ’b (~ tȭmbõb), si’z ma lǟ’b.
Sidām ä’b võtā vastõ sīemnaigõ.
Sidām īeb slikțõks.
Sidām u’m slikțõ.
Sīen sidām u’m ki’vstõ, ä’b ūo lemmidi jū’tidi.
Ta pidāb eņtš sidām vizās.
Ta tī’eb eņtš sidām vizāks.
Alā võttõ eņtš sidāmõz!
Se lǟ’b mi’n sidām jū’r.
Kis tä’m sidām jū’rõ akūb!
Mis si’n u’m sidām pǟl?
Vīeriz nemē ki’v sidām pǟld.
pū|sidām säsi ▫ koka serde
Mūnda mǭ vȯ’ļ seļļi, ku sidām vȯ’ļ luoik ja aigād vȯ’ļtõ kuordõd.
Līvõ kultūr sidām